Täna on aasta viimane päev

Täna on aasta viimane päev...... ja mul on tegelikult natukene kahju, et saa aasta läbi saab, sest see aasta on olnud minu jaoks väga hea ja õnnestunud! Sellel aastal olen saanud juurde häid tuttavaid, kogemusi, elutarkusi, südantsoojendavaid hetki ja kõige parem on see, et sel aastal ei ole elu nagu kiirrong, millele pidevalt pead järgi jooksma, et mitte maha jääda. Kuidagi rahulikult ja mõnusalt on see aasta möödunud ja eks sellepärast ei tulegi hetkel ükski negatiivne emotsioon meelde.

Sel aastal on olnud minu elus ka kaks tipphetke. Üks on kindlasti meie uus pereliige Otto, kes on nii lahe pätt ja nii armas kaisukas! Oma enda inglise buldog, kellest ma unistasin ja kaalusin tema võtmist 7 aastat. Iga kord kui telekast nägin inglise buldogi, kiskus pisar silma ja kui tänaval nägin seda koera, siis käisin järgi nagu mingi hull jälitaja ! Aga mul on hea meel, et nii kaua ootasin teda, sest praegu on täpselt õige aeg ja ma naudin teda 101% iga minut (isegi siis kui ta pättust teeb)!

Teine oluline asi juhtus paar päeva tagasi, nimelt 27. detsembril sain esimest korda tädiks ühele imearmsale tüdrukule nimega Anna Taisi. Minu kallis õde sai esimest korda emaks! Palju õnne nende perele!

Käsitöö vallas võiks seda aastat nimetada pärliaastaks, sest minu eheteid peaks juba mitmed meie maa inimesed kandma. Tervitused ka neile!

Nüüd lõpetan ja lähen naudin veel paar tundi seda aastat!Mina ja minu pisike Otto soovime Teile head vana-aasta lõppu ja veel paremat algavat uut aastat!

PS! Otto kallistab ja musitab kõikki oma fänne ja lõbustab teid ka uuel aastal hoolega!

Komplekt "Lilleaed"

Valmistatud lihvitud klaashelmestest ja erineva suurusega seemnehelvestest.

Komplekt saadaval!

Komplekt "Talvesära"

Tehtud klaaspärlitest, mis on minu lemmikud nagu märgata juba võib!

Komplekt "Karamelline kaunidus"

Tehtud erinevatest klaashelmestest ja suurtest seemnehelmestest!

Komplekt saadaval!

Kõik Otto fännid teadmiseks: meil läheb kõik hästi ja oleme sama armsad nagu ikka. Vahepeal oleme katki närinud ühed emme kingad ja talvesaabastele jätsime ka omad märgid maha, et ikka hiljem need ära tunneks! Hommikuti magame ikka issi kaisus ja kui issil peaks olema veel vaba päev, siis teeme kuni lõunani nn. "meeste kvaliteetaega"!
Tervitused kõigile!

Talvemõnud

Nii lahe, et lumi on maas. Lihtsalt nii mõnus, ei oskagi kohe kirjeldada seda. Ja ega ainukesena minul pole mõnus. Ikka Ottol ka!

Komplekt "Sinine merelill"

Tehtud helmetrossist, Sayila klaaspärlisegust, seemnehelmestest ja muudest vidinatest.


Komplekt saadaval!

Komplekt "Lillalilleline unenägu"

Kasutatud Sayila väha ilusaid klaaspärleid, erineva suurusega seemnehelmeid, eelpainutatud traati ja helmetrossi.

Komplekt saadaval!

Komplekt "Ploomine ballaad"

Tehtud 0,18mm tamiilist ja lihvitud klaaspärlitest. Tulemusega jäin väga rahule, hästi kena tuli välja.

Komplekt jälle saadaval.

"Helesinine unistus"

Eile õhtul valmis uus pärlikomplekt, millele minuarust sobiks nimeks "Helesinine unistus"! Kasutasin erineva suurusega seemnehelmeid ja 0,18mm tamiili. Komplekt saadaval!

Otto sai 5. novembril 5 kuuseks! Sünnipäeva puhul saab ta alati jäätist, mis on superhüpermõnusmagus talle.

Ja vanusega tulevad ka muutused: kui enne oldi emmekas ja igal võimalikul hetkel käidi sabas ja oldi ainult emme kaisus, siis nüüd on kutt vist suureks saanud ja issikaks hakanud. Minu sülest minnakse kohe minema, kui Elvis oma taguotsaga diivanit puudutab. Otto kohe issi kaissu- mina olen armukade! Siin üks pilt, kuidas mõnuletakse issi süles.

Otto on meediastaar....

just avastasin Kalev Meediast sellise asja:

http://www.kalev.ee/est/?news=962803&category=1&Galerii--koerte-valjanaitusel-votsid-mootu-krantsid-ja-toukoerad

Ja sõnu polegi vaja...

BIG Match Show 18.10.2008

Arvasin, et see üritus sobiks nagu rusikas silmaauku, et saada esmakorde kogemus ja ma ei pidanud pettuma. Koeri oli seal tõesti palju u. 200 ringis ma arvan ja kolme oma liigikaaslast nägi Otto samuti. Muidugi elevust tekitasid kõik koerad temas, eriti pisikesed "roti moodi" koerad, kes nagu polekski päris koerad, aga ju siis Otto tundis ennast suure ja tugevana nende hulgas.

Meie võistlesime kutsika klassis. Numbrid jagati laiali ja lahti läkski näitamine. Esimeses ringis saime kokku eesti hagijasega: tegime platsil tiiru, näitasime hambaid ja seisime ning siis veel üks tiir. Küll see kohtunik alles uuris ja puuris meid kahte, aga lõpuks oli tulemus käes :D, meie saime esimesest ringist edasi. Juhuuuuu!!!!!

Lõppvoor enam nii hästi ei läinud, olime mõlemad juba väsinud ka, aga mis sellest. Esimesel korral selline tulemus on SUPER!!!!

Otto oli terve selle päeva täielik kullatükk, pidas end hästi üleval ja oli nagu ehtne inglise noorhärra. Ma olin väga uhke oma kutsika üle :D!!!

Lõpuks kui kogu krempel läbi sai ja koju jõudsime, siis olin täielik laip (koerast ma ei räägigi). Kui mind selline üritus ära väsitas, siis mis veel pisike Otto pidi tegema???

Pühapäeval käisime koolis ka muidugi, kus Otto nägi üle pika aja jälle Copyt. Nii lahedad on nad ikka koos!

Eile rääkisin Elvisega, et huvitav kas seal näitusel sai Otto teistelt koertelt pragada, et ise suur poiss juba, aga vahest teed ikka tite tempe, igatahes on Otto end juba mitu päeva laitmatult üleval pidanud- huvitav küll, millal hakkab see pubeka aeg???

Otto kutsikakool

Nüüdseks oleme Ottoga koolis käinud juba 4 korda ja iga kord saame järjest tublimaks. Ottot õpetab väga tore naine, Anneli, kes saab koertega väga hästi läbi ja on üldse väga tore inimene.

Koolis on meie Ottol tekkinud lahe taksist sõbranna, kellega nad on lihtsalt lahutamatud- nii lahe on vaadata, kuidas nad koos mängides nagu ühe suure musta-pruunikirju kera moodustavad.

Peale kooli pole Otto ainuke, kes nagu laip magab sisuliselt terve päeva, vaid ma ise olen ka nii väsinud. Aga samas on jube mõnus pühapäeva hommikut aktiivselt alata (muidu arvatavsti magaksin ja zombitaksin 2-3ni lõunal välja).

Otto üks lemmikpoosidest diivanil, kui kutt väsinud on:

Ogalala nr 2

Seda ogalalat hakkasin tegema juba eelmise nädala algul, ehk siis septembri lõpupäevadel, kuid valmis sai see alles laupäeval. Algul mõtlesin, et teen sinna juurde ka käevõru ja kõrvarõngad, aga kahjuks jäe seemnehelvestest puudu ja leppisin vaid kaelakeega. Võrreldes esimesega on see kaelakee veidi pikem ja ka pehmem, sest tegin seda 0,18mm tamiiliga (eelmine 0,2mm). see on just selline printsessilik ehe ja jõulupidudeks nagu rusikas silmaauku!



Siin siis kee terviklikult:


Kinnise tegin jälle ise:

Pilt lähemalt:

Siin koos eelmise ogalalaga:

Ja mõlemad keed lähemalt ka:

Laupäeval käisime Cpoy Monaga mängimas ja Otto oli pärast seda täiesti läbi, et tänu sellele vist saingi selle kee lõpetatud laupäeval. Copy on 1 aastane buldogipreili, tal on toredad peremehed Maret ja Priit. Igatahes meil on Ottoga väga hea meel, et nendega tuttavaks saime. Tervitused siinkohal neile :D!!!

Pühapäeval 05.10.2008 sai Otto 4 kuuseks. Eile oli meil teine koertekooli trenn, nii tulbi on ta seal ning teeb kõik enam vähem kaasa. Aga siis kodus teeb nagu topelt tagasi ja ei kavatse üldse kuulata. Kuna meie majas elab üks "KENA" vanaproua, kes söödab oma akna all kassile kala sisse, siis arvata võib, kust ma täna Otto leidsin. Just nimelt sealt põõsast, haisevana räimeka järgi! Vuh!!! Ise oli ta muidugi väga rahul!

Esimene Ogalala

Minu töökaaslaste seas on lisaks minule veel kaks pärlihullu (või siis üldse käsitööhullu)- Pirx ja Aivs. Ühesõnaga kuidagi on välja kujunenud nii, et kui üks midagi teemaks võtab, siis vaja teistel see kohe järgi proovida. Niisiis võttis Pirx ükspäev kätte ja hakkas Ogalalat tegema. See tuli niivõrd ilus, et proovisin ise ka järgi. Siin siis minu üllitis:

Ja ega ma ometi kavatse unustada oma kallist armast inglikest, oma esimest "last" Ottot (Fantastik Dog Corrigan Otto). Otto oli nii ilus ja uhke modell ja see kaks sekundit, kui ta paigal oli, sain nii laheda pildi :D! Sellel pildil on Otto 3,5 kuud vana.

Panen siia ka Ogalala mustri, kui kellelgi peaks vaja minema ja enda jaoks ka muidugi!

Ja nii see kõik algas...

...ei tea, kas teen õigesti või valesti, aga blogimine läks lahti. Tegelikult ega see esimene kord mul ole. Isetegijates on mul samuti pisike nurgake- peamiselt käsitöö näitamiseks.

Aga miks siis veel teine blogi- et lisaks käsitööle saaksin ennast vahest tühjaks rääkida, tühjaks rõõmustada ja et oleks meenutadan huvitavaid seiku, olustikke, sündmusi, kurbust :( ka teinegi kord!